Vastseliina linnus ehk Vastseliina piiskopilinnus on üks Kagu-Eesti põnevamaid ajaloopaiku ja sobib hästi Haanjamaa reisi juurde. Linnusevaremed asuvad Võru vallas Vana-Vastseliina külas, umbes viie kilomeetri kaugusel Vastseliina alevist. Haanja kõrgustiku matkaradade ja Suure Munamäe kõrval pakub linnus hoopis teistsugust elamust – keskaegset ajalugu, palverännakute pärandit ja elamuskeskust, kus saab aega veeta kogu perega.
Asukoht ja rajamine
Tartu piiskopkonna piirikindlus rajati strateegiliselt tähtsasse kohta Piusa jõe kõrgele kaldale, kus Meeksi oja suubub Piusasse. Seega oli linnus kolmest küljest kaitstud veega ja lõunast vallikraaviga. Linnus asus vana Riia–Pihkva kaubatee ääres ning pidi kaitsma Vana-Liivimaa ja Pihkva vahelist ühendusteed.
Teadaolevalt alustati linnuse ehitamist Maarja kuulutamise päeval, 25. märtsil 1342. Linnus pühitseti neitsi Maarjale ja seda hakati kutsuma Frauenburgiks. Hiljem tuli kasutusele nimi Neuhausen ehk „uus linnus“, millest pärineb ka eestikeelne nimi Vastseliina. Huvitav on see, et kuigi linnus asus Tartu piiskopkonna maadel, korraldas selle ehitust tõenäoliselt Saksa ordu Liivimaa haru ordumeister Burchard von Dreileben.
Linnuse ehitus
Esmalt ehitati nelinurkne peatorn, mille mõõtmed jalamil olid 14,5 ja 19 meetrit ning müürid kuni 4,5 meetri paksused. Kolmel võlvitud korrusel asusid kelder, kabel ja relvaruum ning nende kohal veel kolm kaitsekorrust. 1379. aastal nimetati Vastseliinat „kõige kindlustatumaks linnuseks kogu isamaal“. 15. sajandi lõpul ehitati ainulaadse dekooriga kirdetorn, millel on kujutatud ladina riste, ning 16. sajandi alguses lisandusid põhjatorn ja suurtükkide jaoks mõeldud ümartorn.
Palverännakute sihtpunkt
Vastseliina linnus ei olnud ainult kindlus. Linnuse kabelis asus püha rist, mida käidi kummardamas, ja kabeli külastus andis 40-päevase patukustutuse. Selle kinnitas esmakordselt paavst Innocentius VI 30. jaanuaril 1354. Tänapäeval on Püha Risti kabel taas tähistatud: varemetekünka tippu on paigaldatud suur rist, istepingid ja vaimuliku muusikaga heliinstallatsioon. Linnuse juures tegutseb palverännumaja, mis tutvustab keskaegseid palverändureid ja palverännakuid.
Sõjad ja langus
Linnuse kodulehe järgi püsis Vastseliina kolm sajandit vallutamatuna. Liivi sõja alguses 1558. aastal piirasid linnust vürst Pjotr Šuiski väed. Esimene rünnak 15. juunil lõppes venelastele edutult, kuid pärast suurtükitulest tekkinud müürivaringuid nõudsid kaitsjad linnuse loovutamist ning linnuse ülem Jürgen Uexküll pidi 1. juulil alla andma. Linnus jäi venelaste kätte 1582. aastani, seejärel kuulus see Poolale ja 1625. aastast Rootsile. 1656. aastal sai linnus ühepäevase piiramise käigus rängalt kannatada. Rootsi aja lõpuks oli see lagunenud ja kasutusel vaid väikese garnisoni tugipunktina.
Toonekurg ja arheoloogia
Vastseliina linnus on läinud ka ornitoloogia ajalukku: siin avastati 1841. aastal teadaolevalt esimene valge-toonekure pesa Eestis. Varemetes on korduvalt tehtud arheoloogilisi uuringuid. 2005. ja 2006. aastal otsis Tartu ülikooli arheoloog Heiki Valk märke varasemast muinaslinnusest, kuid neid ei leitud. Tartu Ülikooli arheoloogid lõid koostöös 3D-kunstnikega linnusest ka kolmemõõtmelise digitaalse rekonstruktsiooni.
Mida linnuses täna teha
- Keskaja elamuskeskus – peamajas on avatud ekspositsioon „Karistuse varjud“, mis tutvustab karistusi 13.–19. sajandil ja kus on väljas tõenäoliselt Euroopa suurim raudmaskide kollektsioon.
- Kõrts – ettetellimisel pakutakse keskajast inspireeritud toitu kohalikust hooajalisest toorainest.
- Elamusprogrammid ja õpitoad – lastele, noortele ja gruppidele korraldatakse keskaja võtmes ajarännakuid ja ekskursioone. Õpitoad toimuvad ettetellimisel madalhooajal.
- Rüütlirada-mänguväljak – linnuse jalamil Meeksi oja kaldal saavad väikesed rüütlid oma osavust proovida ning seal on ka piknikuala.
- Mõisapark – Vana-Vastseliina mõisapark asub linnuse läänenõlva all ja sinna viib romantiline trepp.
Näitused ja mõisaaeg
Külastuskeskus asub endise Piiri kõrtsi hoones ja selle muuseum tutvustab nii linnust ja keskaega laiemalt kui ka piirkonna hilisemat ajalugu. Seal korraldatakse kunsti- ja käsitöönäitusi ning linnusevaremetes on peetud ka kontserte. Peamaja teisel korrusel on fotonäitus „Paruni salahobi“, mis näitab Vastseliina mõisahärra Reinhold Karl von Lipharti (1864–1940) päevapilte. Liphart oli Vastseliina ja Raadi mõisate viimane majoraadihärra, keda huvitasid rohkem kaunid kunstid kui mõisapidamine. Tema isikliku fotoalbumi ligi paarisaja fotoga Vastseliina mõisast ja ümbrusest avastas Läti Kunstiakadeemia professor Ojārs Spārītis Marburgi ülikooli baltisaksa arhiivist.
Praktiline info
Linnust, külastuskeskust, kabelit ja matkaradu haldab Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus. Elamusprogrammide ja ekskursioonide kohta saab infot telefonil +372 5096 301, sündmuste ja näituste kohta e-posti aadressil piiskopilinnus@gmail.com. Lahtiolekuajad sõltuvad hooajast, seega vaata need enne sõitu linnuse kodulehelt. Haanja poolt tulles on Vastseliina mugav siduda päevaretkega, mis viib läbi Võrumaa künkliku maastiku.