Haanja ja kogu Vana-Võromaa on tuntud oma saunakultuuri poolest. Suitsusaun ehk savvusann on siin olnud sajandeid osa igapäevaelust – mitte ainult pesemiskoht, vaid paik, kus puhastatakse keha ja meelt, peetakse kombeid ja hoitakse peresidemeid. Selles artiklis räägime, miks Võromaa suitsusaunakombestik kanti UNESCO nimekirja, kuidas suitsusaun töötab ja millega arvestada, kui soovid seda ise kogeda.
UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas
Märtsis 2013 esitas Eesti võrokeste suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Novembris 2014 kanti Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO nimekirja. See tähendab, et suitsusaunatraditsiooni ei peeta väärtuslikuks ainult hoone pärast, vaid just elava kombestikuna: teadmised sauna ehitamisest, kütmisest, vihtade tegemisest ja saunaga seotud tavadest antakse põlvest põlve edasi.
Kuidas suitsusaun töötab?
Suitsusaunal ei ole korstent. Kerisekivid asuvad küttekolde kohal, leegid kuumutavad kive ning suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi. Kütmine võtab tavapärase tänapäevase saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu vajaminev soojus tuleb ühe kütmisega kerisekividesse talletada. Enne saunaminekut aetakse suits leiliruumist välja ning saunaskäigu ajal enam juurde kütta ei saa. Seepärast on suitsusauna leil pehme, kuid ühtlaselt kuum, ja selle õige saavutamine nõuab kogemust.
Suitsupiir ja saunaruumi eripära
Suitsusauna seinad ja lagi on aja jooksul tahmunud ning ruumis on hästi näha nn suitsupiir – kõrgus, milleni suits kütmise ajal ulatub. See on üks suitsusauna äratuntavaid tunnuseid. Tahm ja suits on aidanud puitu säilitada ning andnud saunale tema iseloomuliku lõhna, mida paljud peavad suitsusauna kõige meeldejäävamaks osaks.
Elav pärand, mitte muuseumieksponaat
UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekiri ei hõlma hooneid ega esemeid, vaid oskusi ja tavasid, mida inimesed ise edasi kannavad. Suitsusauna puhul tähendab see teadmisi, mida raamatust on raske õppida: kui kaua kütta, millal suits välja lasta, kuidas leili hoida ja kuidas saunaga ümber käia. Need oskused püsivad ainult siis, kui saunu päriselt kasutatakse. Seepärast on iga pere, kes oma suitsusauna kütab, selle pärandi hoidja. Haanja ja kogu Võrumaa külades võib suitsusaunu näha veel tänapäevalgi, sageli vanade talude juures, ja mitmed pererahvad on oma sauna avanud ka külalistele.
Suitsusaun ja tavaline saun – mis vahe on?
Tänapäeva kerisega saunas läheb suits korstnast välja ja sauna saab saunaskäigu ajal juurde kütta. Suitsusaunas on vastupidi: kogu soojus kogutakse eelnevalt kividesse ja seintesse ning suitsul lastakse enne saunaskäiku ruumist välja minna. Tulemuseks on pehme ja ühtlane soojus ning eriline lõhn, mis tavalises saunas puudub. Suitsusauna kütmine on aeganõudev ja vajab tähelepanu, sest liiga kuum või suitsune saun ei ole mõnus ega ohutu. Seepärast tasub esimest korda minna sauna, mida kütab kogenud inimene.
Kui soovid ise suitsusauna minna
- Vali sauna pakkuja, kes kütab sauna ise ja tunneb traditsiooni – kütmine võtab mitu tundi.
- Joo enne ja pärast sauna piisavalt vett.
- Kui sul on südame-veresoonkonna haigus, kõrge vererõhk või oled rase, küsi enne kuuma sauna minekut nõu arstilt.
- Ära mine sauna alkoholi mõju all.
- Austa sauna kui pärandit: kuula pererahva juhiseid ning ära sega teisi saunalisi.
Kuidas külastust planeerida
Suitsusauna külastus tasub kokku leppida aegsasti, sest sauna kütmine algab tavaliselt juba mitu tundi enne saunalisi. Küsi pakkujalt, kui kaua saun kestab, mida kaasa võtta ja kas kohapeal on võimalik end jahutada, näiteks tiigis või järves. Suitsusaunas võib riietele ja juustele jääda kerge suitsulõhn, nii et kaasa tasub võtta vahetusriided. Kui reisid seltskonnaga, lepi kokku, kes ja millal sauna läheb, sest leiliruum on sageli väike ja ruumi on korraga piiratud arvule inimestele.
Kokkuvõte
Võromaa suitsusaun on rohkem kui pesemiskoht – see on elav traditsioon, mille UNESCO tunnustas 2014. aastal. Haanja kandis on hea võimalus seda pärandit omal nahal kogeda, kui teha seda rahulikult, traditsiooni austades ja oma tervist arvestades.
Allikad
Märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti ega teiste tervishoiutöötajate hinnangut. Kui sümptomid on tugevad, süvenevad või tekitavad muret, pöördu arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Hädaolukorras helista 112.