Haanja looduspark on Lõuna-Eesti üks tuntumaid kaitsealasid. Siin asub Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi, kuid looduspark on palju enamat kui üks vaatetorn. Künklik maastik, sügavad orud, järved ja põlised puud teevad sellest paiga, kuhu tullakse tagasi igal aastaajal. Selles artiklis vaatame, kuidas kaitseala tekkis, millised on kõrgustiku kõrgeimad künkad ja millised järved ning loodusobjektid väärivad külastamist.
Mis on Haanja looduspark?
Haanja looduspark on maastikukaitseala Võru maakonnas Rõuge ja Võru vallas. Vikipeedia andmetel on looduspargi pindala 170,4 km² ehk 17 040 hektarit. Maastikukaitseala eesmärk on hoida piirkonnale iseloomulikku maastikku, selle loodust ja kultuuripärandit. See tähendab, et alal kehtivad kaitsekorra reeglid, kuid samas on loodus avatud ka matkajatele ja puhkajatele.
Kaitseala ajalugu
Haanja kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse, mil võeti kaitse alla Suur Munamägi, Vällamägi koos järvedega ning muud lähialad. Hiljem moodustati Haanja kõrgustiku maastiku ja omapärase looduse kaitseks 9200 hektari suurune Haanja maastikukaitseala, mille baasil loodi 1991. aastal looduspark. Aja jooksul on kaitstav ala seega mitu korda laienenud – väikestest üksikobjektidest on saanud terve kõrgustiku maastikku hõlmav kaitseala.
Haanja kõrgustiku kõrgeimad künkad
Haanja kõrgustik on Eesti kõrgeim ala. Kõrgeim tipp on Suur Munamägi, mille kõrgus on 318 meetrit. Sellele järgnevad Vällamägi (304 m), Kerekunnu mägi (296 m), Tsälbämägi (293 m), Rohtõsuu mägi ja Haragamägi (mõlemad 289 m), Papisöödü ja Kivestmägi (288 m), Mustikmägi (286 m) ning Vänni Kõrgõmägi (285 m). Eesti mõistes on need tõelised mäed, ja nende vahel looklevad teed pakuvad kauneid vaateid igal aastaajal.
Järved ja loodusobjektid
Looduspargi alal on palju järvi. Nende hulgas on Andri, Kuuda, Vihtla, Veesi ja Luhte järv, Hainjärv, Puustusjärv, Vaskna järv, Peräjärv ja Küläjärv. Looduspargi atraktiivseimad loodusobjektid on teiste seas Hinni kanjon, Ööbikuorg ja Rõuge ürgorg ning mitmed põlispuud, näiteks Sinisilla tamm. Rõuge ürgoru järvede ahel ja Ööbikuorg on eriti populaarsed kevadel, kui orus laulavad ööbikud.
Haanja vald enne haldusreformi
Haanja nimi on tuttav ka omavalitsusena. Haanja vald oli vald Võru maakonnas, mille keskus oli Haanja küla. Valla pindala oli 171 km² ning elanikke oli umbes tuhat. 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus moodustati Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu valla ühinemisel uus Rõuge vald. Iseseisvat Haanja valda enam ei ole, kuid nimi elab edasi looduspargi, kõrgustiku ja küla nimes.
Kuidas päeva planeerida
Kuna loodusobjektid asuvad üksteisest mõne kilomeetri kaugusel, on mõistlik valida üks või kaks piirkonda ja jätta ülejäänu järgmiseks korraks. Näiteks võib hommikul ronida Suure Munamäe vaatetorni, lõunat süüa lähikonnas ja pärastlõunal jalutada Rõuge ürgoru järvede ääres. Teine päev sobib Hinni kanjoni ja ümbritsevate metsaradade jaoks. Rahulik tempo laseb maastikku päriselt nautida ning jätab aega ka ootamatuteks avastusteks teeäärsetes külades.
Nõuanded looduspargi külastajale
- Liigu märgistatud radadel – nii kaitsed nii loodust kui ka iseennast järskudel nõlvadel.
- Kontrolli enne lõkke tegemist, kus see on lubatud; kaitsealal kehtivad eraldi reeglid.
- Talvel arvesta, et künklikud teed võivad olla libedad ja järsud.
- Ära korja kaitsealuseid taimi ning hoia koer rihma otsas, et lindude pesitsus poleks häiritud.
- Võta prügi alati endaga kaasa.
- Ilusa ilmaga ja nädalavahetustel on populaarsemad paigad rahvarohked – kui soovid vaikust, tule varahommikul või tööpäeval.
- Kanna tugevaid jalanõusid: orgude nõlvad ja kanjoniservad on järsud ning vihma järel libedad.
Millal minna?
Igal aastaajal on Haanja looduspargil oma võlu. Kevadel on orud rohelised ja linnulaul vali, suvel sobivad järved suplemiseks ja metsarajad pikemateks matkadeks. Sügisel värvuvad lehtpuud künkanõlvadel ning avanevad parimad vaated Suure Munamäe tornist. Talvel saab lume olemasolul nautida suusaradu ja talvist vaikust. Enne sõitu tasub vaadata ilmaprognoosi, sest kõrgustikul võib ilm erineda ümbritsevast madalamast maastikust.
Kokkuvõte
Haanja looduspark ühendab Eesti kõrgeimad künkad, sügavad orud ja kümned järved üheks maastikuks, mida on kaitstud juba 1957. aastast. Nii lühikeseks päevaretkeks kui ka pikemaks matkaks leiab siit sobiva raja – peaasi on liikuda loodust austades ja kaitsekorda järgides.