Lühidalt: Haanja looduspark on 17 040 hektari suurune maastikukaitseala Võru maakonnas, mille ajalugu ulatub 1957. aastasse, kui kaitse alla võeti Suur Munamägi ja Vällamägi koos järvedega.
Haanja looduspark asub Haanja kõrgustikul, Eesti kõrgeimas piirkonnas. Keskkonnaameti sõnul on selle mosaiikne ja vaheldusrikas maastik kujunenud sajandite jooksul looduse ja inimtegevuse koosmõjul. Matkamiseks on hea aeg nii kevadel, kui loodus ärkab ellu, kui ka sügisel.
Loodus ja kaitse
Haanja looduspargis leidub paljude kaitsealuste liikide elupaiku ning Euroopas väärtuslikuks peetud kooslusi. Haanja kõrgustik on jõgede lähteala: Plaani Külajärvest algab Piusa jõgi, mis on Keskkonnaameti andmetel Eesti jõgedest kõige suurema langusega (2,1 m/km).
Ajalugu
Haanjamaa asustus koosneb peamiselt väikestest küladest. Suuremad keskused on kujunenud kunagistes mõisasüdametes: Rõuges, Haanjas, Ruusmäel ja Viitinas. Rõuget peeti vanast ajast ümbruskonna tähtsaimaks paigaks, sest kihelkonna keskuses oli olemas kõik kirikust kõrtsini.
Ilm ja planeerimine
Kuidas ilm mõjutab matkavõimalusi, loe meie eelnevast artiklist. Rohkem lugusid leiad Haanja veebilehte sirvides.
Kohalikule ettevõtjale
Väikestele turismitaludele ja majutusasutustele on veebinähtavus tähtis. Kui teised lehed viitavad sinu kodulehele, on seda lihtsam leida – selle kohta saab lugeda, kuidas tagasilingid aitab laiemalt nähtavust suurendada. Kõige olulisem on siiski hea ja ajakohane info: lahtiolekuajad, hinnad ja kontaktid.
Suur Munamägi rahvuslikus kultuuris
Eesti kõrgeima pinnavormina on Suur Munamägi üks rahvuslikke sümboleid. Kirjalikult mainiti seda esimest korda 1790. aastal kujul „Munna Mäggi“ ning nimi tuleneb pinnavormi kuju võrdlemisest munaga – vanal Võrumaal oli vähemalt 19 Munamäge. Munamäelt avanenud vaade inspireeris Juhan Kunderit kirjutama read: „Kui siit pilve piirilt alla vaatan / üle õitsva Eestimaa“. Tipu vaatetorni sünnipäeva tähistatakse 19. juulil, 1925. aastal avatud puittorni avamise päeval, kuigi praegune raudbetoonist torn ehitati 1939. aastal.
Võru keel
Haanja on ka võru keele ala – küla võrukeelne nimi on Haani. Võru keelt kõneldakse peamiselt ajaloolisel Võrumaal ning Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon on andnud sellele oma keelekoodi (vro). Kohalikud sildid ja kohanimed annavad matkajale aimu, et siin on oma keel ja kultuur.
Allikad
- Keskkonnaamet, kaitsealad.ee: Haanja looduspark
- Keskkonnaamet, kaitsealad.ee: Huviväärsused ja matkarajad
- Vikipeedia: Suur Munamägi
- Vikipeedia: Suure Munamäe vaatetorn
- Vikipeedia: Võro keel
Looduspargi vaatamisväärsused
Vikipeedia andmetel on looduspargi atraktiivseimad loodusobjektid teiste seas Hinni kanjon, Ööbikuorg ja Rõuge ürgorg ning mitmed põlispuud, näiteks Sinisilla tamm. Looduspargi alal on ka palju järvi, nende hulgas Andri, Kuuda, Vihtla, Veesi ja Luhte järv. Praegusel kujul loodi looduspark 1991. aastal varasema Haanja maastikukaitseala baasil.